Poliitiline konkurents on Eestis riigileival olevate erakondade poole kaldu
- Euroopa Liidu määrus suurendab poliitilist ebavõrdsust.
- Väidetavalt tõusevad seetõttu poliitreklaami hinnad kuni 20
protsenti.
- Kui Euroopa Liidu määrus mõjutab
poliitilist konkurentsi Eestis, siis on vaja sellele ka reageerida.
- Määruse valguses on vaja kiiremas korras astuda
riigi siseselt kolm sammu.
Demokraatia areng või stagnatsioon
- Koalitsioonileping ei andnud vastust küsimusele, kuidas
planeeritakse tõsta Eesti konkurentsivõimet.
- Lepingus
ei ole juttu ühestki suurest muutusest, mis arendaks Eestis edasi
liberaalset demokraatiat.
- Muudatused aitaksid kaasa
demokraatia arengule ning erinevate põhimõtete ja väärtuste
jõudmisele otsustusruumi.
Saadik on oma otsustes vaba
- Vabadus tähendab vastutust
- Koalitsioonileping ei ole püha lehm, mis välistab isemõtlemise
- Poliitiline konkurents vajab avamist
Poliitiline süsteem kaasavamaks
Erakondade rahastamisega seotud küsimused ja korruptsioon on paelunud ühiskonna tähelepanu. Olgugi et enamasti toimub nende rahastamine maksumaksja raha eest, tekib ikkagi siin ja seal vajadus lisavahendite järele, mis oma olemuselt võivad olla ka korruptiivsed.
Kas isamaa on korruptiivne?
Täpselt sellisele küsimusele otsisin ma ühel heal päeval oma peas vastust. Liiga palju erinevaid juhtumeid on viimaste aastate jooksul välja tulnud. Tallinna Sadamaga seotud korruptsioonijuhtum ja Tartu abilinnapeade rikkumised on tõenäoliselt veel kõigil meeles. Samuti suudab Tallinna linn ka aeg-ajalt üllatada mõne uue korruptsioonijuhtumiga.