Riigikogu liikme palk on hetkel 4746 eurot ja 99 senti. Lisaks sellele hüvitatakse saadikutele kuludokumendi alusel nende tööga seotud kulutused kuni 30% ulatuses riigikogu liikme ametipalgast. Kokku on see ligikaudu 1424 eurot. Märkimata ei saa ka jätta asjaolu, et järgmisel aastal tõuseb tõenäoliselt riigikogu liikmete palk veelgi ja sellega seoses suureneb ka kuluhüvitistele eraldatav summa.
Vastavalt riigikogu juhatuse otsusele on nendeks tööga seotud kuludeks ehk kuluhüvitisteks sõidukulud, side- ja postikulud, lähetuskulud, bürookulud, koolituskulud, esindus- ja vastuvõtukulud, tõlketeenuse kulud, majutuskulud, uuringute, ekspertiiside, õigusalase nõustamise ja päringute kulud. Sõnaselgelt on märgitud, et riigikogu liikmele ei hüvitata vara soetamise kulusid. Näiteks on riigikogu juhatuse otsuses ka lahti kirjutatud, et sõidukulud on ühissõiduki (sh takso), kütuse-, parkimisteenuse ja sõiduki üürikulud ja ühiselt tellitava transporditeenuse kulud. Samas on sõiduki üürikulu iseenesest pesuehtne kasutusrent, millesse saab ka kenasti sisse kirjutada sõiduki jääkväärtuse, kui tulevikus soovitakse see välja osta.
Uuringute, ekspertiiside, õigusalase nõustamise ja päringute kulud on aga riigikogu liikme poolt majandus-, õigus-, sotsiaal- ja muudes valdkondades tellitud ekspertiiside ja uuringute, õigusalase nõustamise ning riigi ja omavalitsuse andmekogudest ja registritest tehtud päringutega seotud kulud. Hiljuti said aga EKRE poliitik Kert Kingo ja advokaat Martin Traat kahtlustuse riigikogu liikme kuluhüvitise kasutamisega seotud kuritegudes. Vastavalt kahtlustusele lasi Kingo tasuda enda kuluhüvitistest kolme inimese õigusabiarveid kokku ligikaudu 10 000 euro eest. Väidetavalt kasutati õigusalase nõustamise kulusid kellegi teise eest arvete tasumiseks. Kahtlustus on esitatud ja selle asja kohta ei saa ennem midagi selgelt väita, kui on jõustunud kohtuotsus.
Riigikogu ise on andnud liiga palju võimalusi oma saadikutele kuluhüvitiste kasutamiseks. Kahtlemata võtavad saadikud sellest kohati maksimumi. Konkreetsest kahtlustust silmas pidades ei ole riigikogu liige vist mõistnud, milleks võib kuluhüvitisi kasutada. Asjaolude paremaks mõistmiseks saab saadik riigikogu töös kasutada ka fraktsiooni nõunike, sealhulgas juristi abi õigusnõu saamiseks, et paremini mõista kuluhüvitise olemust.
Üks lahendustest selliste juhtumite välitmiseks on tulevikus kaotada kulurealt ära õigusalase nõustamise kulu ja näiteks kuluhüvitisteks määratud summa eest saaks riigikogu liige palgata endale õigusnõuniku. Tasu maksab nõunikule siis Riigikogu Kantselei. Nõunik peab sel juhul olema siiski vastava haridusega, mitte parteibroilerist vihmavarjuhoidja.
Eelnõude analüüsimine ei ole lihtne töö ja kõik saadikud ei pruugigi seaduseelnõude sisust ning mõttest aru saada. Õigusnõuniku roll aga oleks saadikut nõustada ainult riigikogu tööga seotud küsimustes. Samuti paraneks selle tulemusena ka riigikogu liikme töökvaliteet. Saadik saab valida, kas ostab valijatega kohtudes piima või kasutab kvaliteetset õigusnõu. Valija aga saab ajakirjanduse vahendusel teada, milline saadik siis priiskab ja milline panustab sisuliselt oma töösse. Sellises vormis välistaksime ka tulevikus need kummalised juhtumid, kus keegi kompab piire ja selle eest esitatakse talle kahtlustus kuriteos või veel hullem, mõistetakse kuriteos süüdi. Samuti ei saa kahjustada riigikogu maine.
Olukorra muutmiseks on vaja lihtsalt langetada otsus ja kärpida kuluhüvitiste kasutamise võimalusi.