Seisukohad

Kes ma olen? 

Mees, isa, väikeettevõtja, põline tartlane, poliitik, erakond Eesti 200 Tartu piirkonna liige ja Tartu linnavolikogu liige. 

Mille eest ma seisan?

Riigi kohustus on luua inimestele hea keskkond tulusalt töötamiseks ja äriajamiseks. Riik võib olla kodanikule nõuandja või teenusepakkuja, aga mitte lapsehoidja. Eesti riigi suuruse võti peitub aga rahva hariduses ja harituses, mis loovad hea pinnase, et me saaksime kõik ise hakkama.  

Ettevõtlike inimeste eest!

Ettevõtjad on need, kes toovad riigikassasse maksuraha. Vastu peab neile aga pakkuma mõistlikku ja selget maksukeskkonda ning võimalikult vähe bürokraatiat. 

  • Liigse bürokraatia vältimiseks on vaja vähendada regulatsioonide ja õigusloome mahtu ning automatiseerida erinevaid teenuseid. Teeme riigikontrolörile ülesandeks hakata iga-aastaselt mõõtma ja avalikustama kulutusi, mis kulub õigusloome rahastamiseks ja hindama ülereguleerimise koormust ühiskonnale.
  • Peab soodustama paindlikke töövorme ja osaajaga töötamist ning langetama tõõjõumakse.  
  • Töötajate tervislike eluviiside toetamine peab olema maksuvaba ja tööandja poolt hüvitatava tervise- ja sporditoetuse määr on vaja tõsta 1200 euroni aastas. 
  • Seadustega peab ette nägema ettevõtetele võimaluse toetada maksuvabalt  mittetulundusühinguid, andes spordiklubidele ja kultuuriasutustele võimaluse rahaliste ressursside kaasamiseks.

Mõistliku rahakasutuse eest!

Maksumaksja raha peab riigiaparaat kasutama kohusetundlikult. 

  • Toetused peavad olema vajaduspõhised. 
  • Ebamoraalsed katuserahad on vaja ära kaotada, sealhulgas ministeeriumite eelarvest katuserahade jagamine omadele.
  • Muutma peab kõrgete riigiteenijate palgakorraldust ja Riigikogu liikmete kuluhüvitiste kasutamise korda.
  • Erakondade oluliste rikkumiste korral on vaja peatada nende toetamine riigieelarvest ja korruptsioonikuritegude korral seadustada nende sundlõpetamine
  • Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjonile on vaja anda juurde volitusi järelevalveks.   

Riigi reformimise eest!

Erinevad valitsused on võimul olles tegelenud peenhäälestamisega, omamata pikka plaani. Poliitiline kultuur vajab muutmist,  poliitiline konkurents avamist ja reformid tegemist. 

  • Vaja on läbi viia riigiteenuste ja riigivalitsemise reform ning digipööre riigivalitsemises.
  • Poliitikute "kahel toolil" istumine peab lõppema. Vaja on kehtestada ühtne reegel, et iga järgmine mandaat tühistab eelmise.
  • Riigikogu valimistel on vaja üleriigilised valimisnimekirjad muuta avatuks ja valimiskünnis langetada 3%-le. 
  • Õigusnormide kehtestamisel peab võtma kasutusele reegli „üks sisse, kaks välja.“
  • Julgeoleku ja kaitsepoliitika on vaja viia uuele tasemele. Laiapindse riigikaitse oluline osa on ka elanikkonnakaitse. 
Foto: Liis Raudsepp