Eesti-Vene piirileping ja Tartu rahu

Tartu rahu 97. aastapäeva eel 1. veebruaril toimus Tartus Ülikooli kohvikus järjekordne Karikakra klubi üritus, mis kandis pealkirja „Eesti-Vene piirileping ja Tartu rahu“. Esinesid ja kuulajate küsimustele vastasid Riigikogu liige Jüri Adams ja Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas. Arutelu modereeris Vabaerakonna Tartu piirkonna juhatuse liige Piret Tarto, kes oma sissejuhatavas sõnavõtus andis ülevaate Tartu rahust, selle rollist Eesti lähiajaloos, eriti Eesti iseseisvuse taastamise aegadel, ning Tartu rahulepingu tähendusest seoses Eesti-Vene piirilepinguga.

Arutelu oli huvitav ja selleks planeeritud aeg möödus märkamatult. Sama päeva hommikul oli toimunud lühike intervjuu Piret Tartoga Pereraadios Tartu rahu aastapäeva puhul ja Karikakra klubi ürituse teemal.

Kõlama jäid huvitavad faktid:

Eesti rahuleping Venemaaga ei ole lihtsalt rahuleping vaid ka iseseisvuse kinnitamise leping ehk meie sünnitunnistus.

Enn Tarto ja Jüri Adams tegelesid sügaval Nõukogude ajal põrandaaluse haridustegevusega, levitades Tartu rahulepingut. Jüri Adams on salaja koguni kahel korral paljundanud Tartu rahulepingut kirjutusmasinal.

Okupatsiooniajal plaaniti teha rattamatk Tartu rahu järgse Eesti piirini. Ainus mineja oleks olnud Reet Tobre, teised lõid põnnama.

Nõukogude ajal ei räägitud Tartu rahust avalikult, aga huvitaval kombel oli V. I. Lenin märkinud mitmel korral Tartu rahulepingut oma teostes.

Lennart Meri, nagu ka välisminister Trivimi Velliste, ei uskunud Petserimaa tagasisaamisse.

1995. aasta alguses tegi Andres Tarand Soomes veidra avalduse, et Eesti ei nõua tagasi Tartu rahulepingu järgset piiri.

Meile püüti sisendada, et Euroopa Liitu saamise eelduseks on piirileping Venemaaga, mis ei osutunud tõeks.

Kallas ja Ilves peavad ennast uute Eesti-Vene piirilepingute autoriteks.

Esinejad olid ühel meelel, et piirilepingu ratifitseerimine Riigikogus saab teoks. Jüri Adams arvas, et koos temaga hääletavad heal juhul 15 inimest selle vastu. Loodame, et see siiski ei sünni Tartu rahu mainimata, nagu nõuab kehtiv Põhiseadus!

Jüri Adams ütles, et Venemaal puudub huvi lepingute järele.

Tõnis Lukas lisas, et tegelikult peame kõige rohkem kartma nn pehmet lähenemist, kus riik läbi oma poliitikute teeb ise suure kingituse Venemaale midagi vastu saamata.

2015. aastal enne Riigikogu valimisi toimus häkkerite rünnak, kus e-posti teel hirmutati ja ähvardati Riigikogu liikmeid.

Arutelu lõpus jäi kõlama kindel mõte, et Eesti riikliku järjepidevuse põhimõtet ei tohi kahjustada ja Tartu rahu peab jääma kehtima.

Koostasid Piret Tarto ja Vahur Kollom.