Külastasin 25.aprillil Riigikogu ja esitlesin põhiseaduskomisjonis kollektiivset pöördumist pealkirjaga “Korruptsioonikuritegude eest peab erakonda karistama sundlõpetamisega.” Üllataval kombel küsimusi komisjoni liikmetel väga ei olnudki, kuigi oli tegemist olulise teemaga.
Siin on Riigikogu põhiseaduskomisjonis tehtud ettekanne täies pikkuses:
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) edastas 19. juunil 2019. aastal Riigikogule pöördumise Erakonnaseaduse rakendamisel tekkinud küsimuste kohta ja lisas ettepanekud, mille hulgas juhtis tähelepanu ka erakonna sundlõpetamisele. Ka õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et rikkumiste korral kohaldatavad meetmed peavad olema niivõrd tõhusad, et erakondadel ei tekiks kiusatust keelatud annetust vastu võtta. Erakondade rahastamist reguleerivatel rangetel reeglitel ei ole mõtet, kui nende reeglite täitmist ei ole võimalik mõistetamatute sätete tõttu tõhusalt tagada või puudub asjakohane sunnimehhanism.
Kollektiivses pöördumises toodud ettepanekus palutakse Riigikogul täiendada seadusi ja kehtestada selged õiguslikud alused ja menetluskorra erakonna sundlõpetamiseks rikkumiste korral.
Sundlõpetamine peab toimuma siiski erandkorras ja erandjuhtudel. Peab alati analüüsima, kas sundlõpetamine on proportsionaalne meede taotletava eesmärgi saavutamiseks ehk põhiseaduslikku korra ja demokraatia kaitseks. Sundlõpetamine peaks olema viimane abinõu (ultima ratio) riikliku sunni kohaldamisel, kui kõik muud vähem piiravamad kaitsevahendid on ammendatud.
Esmase abinõuna peab andma juurde õigusi erakondade kontrollimiseks Erakondade Rahastamise Järelelevalve Komisjonile. Teiseks on vaja seadustada poliitilise sidusorganisatsiooni mõiste. Kolmandaks on vaja peatada riigieelarveline rahastus erakondadele, kellel on kehtiv kriminaalkaristus. Neljandaks võib kaaluda ka valimistel osalemise piiramist. Ja alles viiendana peab kaaluma viimast abinõud ehk erakonna sundlõpetamist, kui erakond on korduvalt kriminaalvastutusele võetud. Seadusandja peab konkretiseerima, milliste KarS-s sätestatud teiste kuriteokoosseisude realiseerimisel muutub erakond keelatuks.
Need reeglid on vajalikud, et ei kasutataks ebaausaid võtteid ja oleks tagatud võrdne ning õiglane poliitiline konkurents. Kehtestatu oleks seejuures ennetusliku iseloomuga ja aitaks kaasa poliitilise kultuuri parandamisele."
"Mul on au esindada kollektiivset pöördumist “Korruptsioonikuritegude eest peab erakonda karistama sundlõpetamisega”, millele andis oma allkirja 1212 inimest.
Erakondadele rikkumiste eest kohaldatavad karistused ei täida oma eesmärki. Erakondade karistamine süüteo eest rahalise karistusega pole osutunud piisavalt efektiivseks hoidmaks ära korruptsioonijuhtumeid. Korruptsioonikuritegude eest määratud trahvid makstakse kinni aga maksumaksjate raha eest, mis jõuab erakondadeni riigieelarve eraldiste näol.
Eesti Vabariigi Põhiseaduses on küll sätestatud, et keelatud on erakonnad, kelle tegevus on vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega, kuid sisulist mõju sellel erakondadele ei ole.
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) edastas 19. juunil 2019. aastal Riigikogule pöördumise Erakonnaseaduse rakendamisel tekkinud küsimuste kohta ja lisas ettepanekud, mille hulgas juhtis tähelepanu ka erakonna sundlõpetamisele. Ka õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et rikkumiste korral kohaldatavad meetmed peavad olema niivõrd tõhusad, et erakondadel ei tekiks kiusatust keelatud annetust vastu võtta. Erakondade rahastamist reguleerivatel rangetel reeglitel ei ole mõtet, kui nende reeglite täitmist ei ole võimalik mõistetamatute sätete tõttu tõhusalt tagada või puudub asjakohane sunnimehhanism.
Kollektiivses pöördumises toodud ettepanekus palutakse Riigikogul täiendada seadusi ja kehtestada selged õiguslikud alused ja menetluskorra erakonna sundlõpetamiseks rikkumiste korral.
Sundlõpetamine peab toimuma siiski erandkorras ja erandjuhtudel. Peab alati analüüsima, kas sundlõpetamine on proportsionaalne meede taotletava eesmärgi saavutamiseks ehk põhiseaduslikku korra ja demokraatia kaitseks. Sundlõpetamine peaks olema viimane abinõu (ultima ratio) riikliku sunni kohaldamisel, kui kõik muud vähem piiravamad kaitsevahendid on ammendatud.
Esmase abinõuna peab andma juurde õigusi erakondade kontrollimiseks Erakondade Rahastamise Järelelevalve Komisjonile. Teiseks on vaja seadustada poliitilise sidusorganisatsiooni mõiste. Kolmandaks on vaja peatada riigieelarveline rahastus erakondadele, kellel on kehtiv kriminaalkaristus. Neljandaks võib kaaluda ka valimistel osalemise piiramist. Ja alles viiendana peab kaaluma viimast abinõud ehk erakonna sundlõpetamist, kui erakond on korduvalt kriminaalvastutusele võetud. Seadusandja peab konkretiseerima, milliste KarS-s sätestatud teiste kuriteokoosseisude realiseerimisel muutub erakond keelatuks.
Need reeglid on vajalikud, et ei kasutataks ebaausaid võtteid ja oleks tagatud võrdne ning õiglane poliitiline konkurents. Kehtestatu oleks seejuures ennetusliku iseloomuga ja aitaks kaasa poliitilise kultuuri parandamisele."
foto: Vahur Kollom