Lisaeelarvest, arengukavast ja eelarvestrateegiast

Tartu linnavolikogu komisjonides oli mais palju olulisi teemasid. Käsitlesime Tartu linna 2024. aasta I lisaeelarvet, "Tartu linna arengukava 2025-2035" ja eelarvestrateegia eelnõud. Komisjoni liikmetele tutvustati Tartu linna 2023. a majandusaasta aruannet ja Tartu linna arengukava 2023. a ülesannete täitmise aruannet. 

Lisaeelarve

10. mai rahanduskomisjoni koosolekul olid kolm komisjoni liiget seisukohal, sealhulgas mina, et see on koostatud liiga optimistlikult. 

Lisaeelarvele tegid ettepanekuid ainult linnavalitsus ise ja erakonna Eesti 200 Tartu linnavolikogu fraktsioon. Nendest üheksast ettepanekutest toetati osaliselt ainult kahte ettepanekut, mis puudutasid Hansa ja Descartes'i Koolide fassaadi värvimist. Alles hiljuti jalutasin Annelinnas nende koolide lähedal ja oleks nagu taaskord üheksakümnendatesse tagasi sattunud.

Muudatusettepanekutest rääkides on linnavõimul alati etteheiteid opositsioonile nende katteallikate kohta. Rahanduskomisjonis tõstatasin siis teema, et opositsioonil ei ole piisavalt infot eelarve muudatusettepanekute tegemisel, millised oleks sobivad katteallikad. Küsimus ei ole mitte ettepanekute tegemise kvaliteedis, vaid koalitsioon ja opositsioon ei ole info valdamise osas võrdses olukorras. Loomulikult ei kipu linnavalitus ka opositsiooni muudatusettepanekuid toetama ja selles osas on endiselt märgata teerullipoliitikat. Seekord EKRE isegi loobus muudatusettepanekute tegemisest. 

Eelarvestrateegia

2028.a on linna võlakoormus summas 217 miljonit eurot. Võibolla kõige parema ülevaate annab eelarvestrateegias esitatud tabel: Aastal 2028.a kohtuvad ka linna võlakoormuse ja netovõlakoormuse näitajad: Suurematest investeeringutest rääkides, läheb SÜKU jaoks linna eelarvest ligikaudu 37 miljonit eurot, millele lisandub siis toetus riigilt. Vähemalt minu arvutuste kohaselt läheb SÜKU maksma ligikaudu 85 miljonit eurot.


Tabelis ei ole välja toodud kõik investeeringuobjektid, kuid on selgelt näha, et linnavalitsuse ainuke prioriteet tundub olema Südalinna kultuurikeskus. Rahanduskomisjonis soovisin infot, milline on linna plaan juhuks, kui südalinna kultuurikeskus läheb plaanitust kallimaks. Komisjonis kinnitas abilinnapea sõnaselgelt, et SÜKU ehitus ei lähe kallimaks, kui eelarvestrateegias märgitud. Sama kinnitas abilinnapea ka volikogus. Eks aeg annab arutust.

Igal juhul on eelarvestrateegia koostatud väga optimistlikult. Kui 2024. aastal on linnal laenu summas 146 miljonit ja laenuintressiks kulub ligikaudu 8,4 miljonit, siis kuipalju läheb laenu teenindamiseks aastal 2028 linna eelarvest?! Mitme koolimaja või lasteaia renoveerimine/rekonstrueerimine lükkub veel kaugemale tulevikku? 

Tartu linna arengukava 2025-2035 ja kaasamine

Igasugune arengukava koostamine on tõsine töö ja siin peab kindlasti kiitma nende koostajaid. Ma keskendun arengukavas hetkel ainult ühele teemale, milleks on kaasamine.

Sissejuhatuseks pean tooma kõigepealt näite ühest aruandest. Tartu linna arengukava 2023. a ülesannete täitmise aruandest selgus, et elanike rahulolu osalemisvõimalustega linnaarengu ja – planeerimise küsimuste üle otsustamisel on langenud. Ainult 24 % küsitletutest on sellega rahul. Teistpidi öeldes ei ole 76 % elanikest Tartus kaasamisega rahul. 

Arengu- ja planeerimiskomisjonis soovisin selgitust, miks on langenud elanike rahulolu nende kaasamisega planeerimisprotsessidesse. Abilinnapea märkis, et sellele on üheselt keeruline vastata, ilmselt on kasvanud elanike teadlikkus ja soov olla kaasatud ning seetõttu on ootused ka suuremad.  Võibolla siin ongi kõige suurem vahe, et elanike teadlikkus on kasvanud, kuid linnavõimu teadlikkus kaasamise kohta mitte. Paljuski see seondub ka valitsemisstiiliga: meie teame, meie otsustame.

Tartu linna arengukava 2025-2035 räägib siiski kaasamisest. Plaanis on linna arengus kaasarääkimise võimaluste laiendamine ja mitmekesistamine ning Tartu kogukondade võimestamine. Kuidas neid asju aga realiseerima hakatakse, selle kohta puudub aga igasugune info. Esitatud ettepanekud nägid välja nagu erakondade valimisprogrammis esitatud loosungid. 31. mai rahanduskomisjoni koosolekul juhtisin tähelepanu, et selle juurde on vaja lisada ka tegevuskava. Hetkel võib väita, et kaasamine jääb vist endiselt näiliseks.

Miks kaasamisega rahul ei olda? Kahtlemata SÜKU ümber toimuv on jätnud oma jälje. Alustades juba tähelepanuta jäänud petitsioonist "Peatada Tartu kesklinna pargi maharaiumine selleks, et ehitada Süku," millele andis allkirja üle 5000 inimese. Tuletame kasvõi meelde ka, kui keeruline oli kaasata kohvikupidajaid. Mis juhtus Supilinna parklaga? Neid näiteid on kindlasti rohkem. 

Möönan, et absoluutne kaasamine ei olegi võmalik. Mõnikord piisab ka elanike õigeagsest informeerimisest. Kuid ka selles osas on tihti vajakajäämisi. 

Arengukava ja eelarvestrateegia lähevad avalikule väljapanekule, kus siis kõik saavad oma arvamust avaldada. Ma siiralt loodan, et selleks hetkeks on kaasamise keskkonda kaasajastatud, esitatud ettepanekud on reaalajas jälgitavad ja ettepaneku esitaja saab ka kohe tagasiside, et tema ettepanek on vastu võetud.

Igal juhul kutsun kõik üles andma oma sisendit arengukava ja eelarvestrateegia avalikul väljapanekul.