Kui vaadata eelnõus sisalduvat numbrijada, siis võib öelda, et Excel on moes. Kolmteist lehekülge numbreid, mille juures üldsõnaline sisukirjeldus. Läbipaistmatusele on ka õiguskantsler tähelepanu juhtinud. Kõigepealt on vaja läbi lugeda 280 lehekülje pikkune ja pea pool kilo kaaluv riigieelarve seletuskiri. Kuid ka siis võib tekkida probleeme sisust arusaamisega. Tõeline väljakutse saadikutele, rääkimata maksumaksjast.
Reinsalu loob alternatiivõigust
Märtsis toimuvad riigikogu valimised. Täpselt sellist iseloomu kannab ka esitatud eelarve. Rahakraanid on avanenud. Valitsuse jagatud 25 miljoni nn „katuserahaks“ pole kõige sisukam lahendus. Eelarve seletuskirja abiga võib leida Isamaa ministri rahaeralduse asutusele, mida ei ole isegi loodud – Riigiõiguse Instituut. Justiitsminister Urmas Reinsalu rahaeraldisi vaadates tekib vägisi tunne, et isamaalane hakkab looma alternatiivset õigussüsteemi ja seetõttu on „uue riigiõiguse“ asjatundjate koolitamiseks vaja eraldi asutust.
Kodanikuühiskond vajab toetamist. Mittetulundussektori toetamiseks on vaja leida oluliselt parem lahendus kui katuseraha jagamine. Ühingud ei peaks poliitikute kintsu kaapima ja raha kerjama. Kogukondade liidrite ja vabaühenduste seadmine otsesesse sõltuvusse erakondlikest toiduahelatest peab lõppema.
Üheks lahenduseks oleks anda see raha hoopis kohalikule omavalitsusele, kes ise otsustab, kuhu ja kellele või mille jaoks ta seda jagab. Loomulikult peab tegema sihtotstarbe kohta kehtestama selged reeglid, vältimaks kiusatust kasutada neid summasid vales kohas. Tartu linn ja mina tartlasena rõõmustaks, kui mõni vahva asi saab teoks või toredad inimesed toetatud.
Näiteks Tartu Raadi-Kruusamäe elanikuna leian, et raha võiks suunata meie piirkonda põhikooli rajamiseks või toetada ajaloolise Tartu Luterliku Peetri kooli taastamist. Samuti esitasid tartlased mitmeid häid ideid kaasava eelarve arutelule. Linn saaks lisaraha korral need ka reaalselt ellu viia. Kindlasti vajab ajalooline Maarja kirik taastamist.
Valitsusel on vedanud. Majanduskasvu harjal on alati hea raha paremale ja vasakule jagada. Mis saab aga reservidest ja investeeringute hajutamisest? Kas majanduse tsüklilisusega on ikka arvestatud? Kuidas mõjutab esitatud eelarve majanduse konkurentsivõimet? Ehitussektoris on juba ammugi ülekuumenemisoht. Aktsiisitõusud on viinud eelarvest palju raha Lätti. Kütusehinna tõus maailmaturul mõjutab aga kõikide kaupade ja teenuste hindasid. Eksimuste jaoks on valitsusel palju ruumi. Eelarvet koostades ei tohi aga unustada, et mängitakse maksumaksja, meie kõigi rahaga.
Ratase valitsus laristab
Jüri Ratase valitsus ei ole suutnud riigi paisumisele piiri panna ega kärpeid teha. Valitsus peab tööjõu- ja majandamiskulusid vähendama. Ministeeriumid võiksid algatuseks viia läbi sisemise revisjoni ja vaadata üle ka oma rakukeste tegevused. Kindlasti on erinevaid ühinguid ja sihtasutusi, mille tegevuse toetamise saaks kohe lõpetada või need hoopis sulgeda.
Valitsus peab vaatama tulevikku. Panustama peab kindlasti teadusse, innovatsiooni ja haridusse. Toetama ettevõtlikkust ja ise hakkama saamist. Leida lisaraha tervishoidu, sotsiaalhoolekandesse ja lasteaia kohatasudeks.
Vaadates kasvõi Tartu linnas kehtivat lasteaia kohatasu suurust, siis lisaraha on vajalik. Eelnõu tasuta kodulähedase lasteaiakoha võimaldamiseks on Vabaerakonna poolt riigikogus esitatud. Riigieelarves on raha lapsevanemate jaoks sõbraliku muudatuse sisseviimiseks olemas. Vähendame riigi tegevuskulusid ja jätame riikliku energiagigandi Eesti Energia 143 miljonist eurost ilma.