Olen Tartus sündinud, üles kasvanud ja elan siin. Võin julgelt öelda, et olen põline tartlane. Kokku olen puutunud erinevate ajastute ning võimuesindajatega. Mina ei kuulu nende hulka, kes arvavad, et Tartus on kõik halvasti. Linnas on tehtud palju häid otsuseid, mille täitmise üle saan uhkust tunda. Kasvõi Eesti Rahva Muuseumi naasmine Raadile.
Uusi ehitisi tuleb nagu seeni peale vihma, õppe- ja ärihooneid või uusi elumaju. Ehitatud on palju suuri ja uhkeid kaubanduskeskusi ning hotelle. Teed on saanud uue asfaltkatte. Hästi on kasutatud eurotoetusi ja mitu koolimaja on saanud värske ilme. Lasteaiakohtade puudus on varasemast väiksem. Fantaseeritakse juba trammist, monorelsist ja Arenast. Vaadatakse tulevikku. Kõik tundub olema ilus. Kuid kas ikka on?
Suurele arengule vaatamata on viimasel ajal palju Tartus töötavaid inimesi eelistanud elukohana hoopis linna ümbruse valdasid, mis on ka oluliselt vähendanud Tartu linna tulubaasi. Kusjuures asjatundjad on pidanud inimeste liikumist valdadesse suisa pöördumatuks nähtuseks ja see tähendab, et tänasel päeval peab linn tegelema kaasneva liikluskoormuse ja parkimisprobleemidega. Sealjuures pole koostööd valdadega ühistranspordi küsimustes ollagi. Samuti ei ole Tartu linn haldusreformi käigus kuidagi suutnud anda reaalset sisu Suur-Tartu mõttele.
Kindlasti tasub meeles pidada, et Tartu linna laenukoormus on aasta-aastalt kasvanud. Madal intressimäär on hea võtmaks investeeringuteks laenu, kuid mis juhtub siis, kui intressimäärad tõusma hakkavad? Nõustun, et linn peab investeerima, kuid hirmutav on lähenev valimiskampaania periood kui hakatakse lubama ebamõistlikke investeeringuid olukorras, kus linna laenukoormus on niigi liiga suur ja juba praegu renoveerimist vajavaid asju väga palju.
Tartu kesklinn on saanud uue üldplaneeringu. Planeeritakse uusi hooneid ja investeeringuid. Kuid kas riigimaja peab olema Emajõe ääres ning suurendama veelgi liikluskoormust kesklinnas ja Narva maanteel? Kas uue kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühishoone peab olema Poe tänava ja Kaubamaja vahelisel alal? Võibolla tasuks üle vaadata juba linna poolt kinni makstud varasemad projektid ja paluda võitjatel teha seal muudatusi, ehitamaks vastav ühishoone ikkagi Magistri tänava ja Vabaduse puiestee vahelisele krundile? Rong selles osas ei ole läinud.
Rääkides rongist, siis linnavõim polnud just kõige agaram Tartu elanike huvide kaitsja Rail Balticu küsimustes, mis sellest, et rahvusvaheliste ühenduste vajalikkus oli sees kõikides arengukavades. Mina ootasin asjatult Tartu võimuesindajatelt linna huvide eest seismist. Kahjuks osutus seekord võitjaks erakondlik käsuliin. Samuti unustasid oma päritolu ära enamus Tartust ja Lõuna-Eestist Riigikokku valitud saadikutest, kui kiitsid oma häältega Rail Balticut puudutava leppe heaks. Kriitikute sõnavõtud olid aga kui kõned tühjale saalile. Kusjuures ei ole üleüldse välistatud, et need samad inimesed tulevad peibutuspartidena kohaliku omavalitsuse volikogu valimistele kandideerima ja kogukondade esindajatelt hääli ära võtma.
Aastal
2013 alustas Tartu linn esimesena Eestis kaasava eelarve menetlemist.
Mitu toredat projekti on saanud selle abiga raha. Oluline roll on ka
kõigil kaasava eelarve raames tehtud ettepanekutel, mille tulemusena
on olnud linnavõimul võimalik analüüsida rahva tegelikke soove ja
tahet ning leida üles kitsaskohti. Kaasav eelarve praeguses Tartu
kontekstis tähendab väikese projektiraha jaotamist linnakodanike
abiga. Kahjuks on Tartu kaasava eelarve menetlemise suhtes kasvanud
rahulolematus. Võibolla on vaja kaasava eelarve menetlemise
tingimused kriitilise pilguga üle vaadata ja teha muudatusi. Miks ei
võiks aga kogu Tartu linnaeelarve vastuvõtmine olla kaasavam?
Hinnangu linnavõimu tegemistele andsid juba eelmised kohaliku omavalitsuse volikogu valimised, kui volikokku pääses suisa kaks valimisliitu: Isamaaline Tartu Kodanik ja Vabakund. Sellega näitas osa linnaelanikke üles selget rahuolematust võimu tegemiste suhtes ja andis mõista, et linn vajab muutusi. Isamaalise Tartu Kodaniku ja Vabakunna esindajad aga panid seljad kokku ning koos vabaerakondlaste, roheliste ning aktiivsete Tartu kodanike abiga loodi seekord ühine valimisliit Tartu Heaks. Hiljem liitusid valimisliiduga ka mõned IRL-i liikmed. Võib julgelt öelda, et Tartus on tekkinud erakondade ülene valimisliit, mis ei sõltu ühegi erakonna käsuliinist ja hakkab tegutsema Tartu heaks. Kohalikel valimistel on Tartu linna elanikel olemas tõsine alternatiiv erakondadele. Võimalik on valida inimesi, kes ei sõltu parteikontorite diktaadist, pole peibutuspardid ja ajavad selgelt Tartu asja.
Tartlastena on teil kõigil võimalik anda oma panus linna arengusse. Palun
toetage valimistel valimisliitu Tartu Heaks! Vali valimisliidu kandidaat nr 426!