Kui juba kõrgemal tasemel ei soovita inimesi kaasata, siis võib linnarahvas kahelda heade soovide siiruses. Esimene volikogu istung näitas väga selgelt koalitsiooni tahtmatust midagi muuta ja kinnitas, et teerullijuht teab väga hästi oma tööd.
Läbipaistev ja aus linnajuhtimine
Kui eelmise linnavalitsuse koosseisu jääb igavesti ilmestama kolm korruptsioonikahtlustust ja möödalaskmised linnajuhtimisel, siis tulevikus sarnaste juhtumite vältimiseks on koalitsioonilepingus eraldi peatükk pealkirjaga „Läbipaistev ja aus linnajuhtimine”. Isiklikult loodan, et kõik korruptsiooni ennetamist toetavad meetmed võetakse ka reaalselt kasutusele. Kusjuures ei tohiks ennetuslikud koolitused olla ainult teenistujatele vaid linnavalitsusele tervikuna. Praktika on näidanud, et linna kõrgemate juhtide teadlikkus on selles osas olnud puudulik. Revisjonikomisjoni vastutuse tõstmisest ei ole mitte midagi kasu, kui vastavale komisjonile ei anta suuremaid volitusi ning oma ülesannete täitmiseks spetsiaalset komisjonile alluvat siseauditeerijat ehk erapooletut ametnikku, kes on võimeline tegema rahulikult ja erapooletult oma tööd. Lihtsalt tõsta opositsiooni vastutust revisjonikomisjonis ilma sisulisi muudatusi läbi viimata, ei ole mitte mingisugune lahendus.
Korruptsioonirisk linna allasutustes
Võin juba ennustada, et Tartus jätkuvad vanad traditsioonid ja allasutuste nõukogudes võtavad kohad sisse väga paljud linnavolikogu liikmed. Kõige tabavamalt on andnud vastavale tegevusele hinnangu Toomas Plaado oma 2011. a magistritöös „Kohaliku omavalitsuse äriühingu politiseerumine kui korruptsioonirisk.” Magistritöö kohaselt arvasid eksperdid, et poliitilise kontrolli esmane eesmärk ei ole äriühingu efektiivne majandamine avalikes huvides, vaid erakonna huvide realiseerimine. Peamiseks eesmärgiks on kindla grupi isikute huvide kaitsmine, mille tulemusel soovitakse kindlustada erakonna/valimisliidu ja selle liikmete võimupositsiooni, kasutades selleks avalikke vahendeid. Võetakse vastu populaarseid otsuseid, mis ei taga äriühingu majandamist, et sellega saavutada valimistel elanike toetus ja kasutatakse äriühingut erakonna kulude optimeerimisel ning erakonna huvides tegutsevatele isikutele kasu saamisel. Oma magistritöö kokkuvõttes arvas Toomas Plaado aga järgmist: „Äriühingute nõukogu kohad on tasustatavad. Kui valitsuse poolt toimub volikogu liikmete määramine äriühingute nõukogudesse ja juhatusse tasustamisvahendina vastutasuna lojaalsuskohustuse täitmise eest koalitsioonile, tekitab see sõltuvussuhte. Sõltuvussuhe annab võimaluse mõjutada volikogu liikmeid nende ametialases tegevuses käituma vastuolus avalike huvidega. Volikogu liikmete kuulumine kohaliku omavalitsuse äriühingute nõukogudesse annab võimaluse nii äriühingu kui ka volikogu tegevuse kontrollimiseks.”
Koalitsioonileppe kohaselt lubati, et viiakse läbi analüüs linna osalusega ühingute tegutsemisvormi ja juhtimisstruktuuride osas. Kui koalitsioon tõesti soovib midagi reaalselt muuta, siis korruptsiooniriskide vähendamiseks ainult analüüsimisest ei piisa. Kaotama peab olukorra, kus volikogu liikmed esindavad linnavalitsuse huve erinevates allasutustes. Kaasama peab spetsialiste. Normaalne ei ole olukord, kus volikogu liige peab sisuliselt andma aru linnavalitsusele. Kui isik täidab mitme võimuharu funktsioone, siis see võib põhjustada eetilisi ja huvide konflikte täidetavate funktsioonide vahel ning sellest tulenevalt ka isiklike ja avalike huvide vahel. Kohaliku omavalitsuse valitsuse ja volikogu liikmete ametid on Eestis ühitamatud ja sellega kindlustatakse ning kaitstakse erinevate ametikohtade funktsioonide sõltumatust. Tartu on aga üks politiseeritumaid linnasid Eestis ja sellest tulenevat korruptsiooniriski ei tohi alahinnata.
Vaatame ühte ilmekat näidet lõppevast aastast. SA Tähtvere Puhkepargi nõukogus on viis liiget, kellest kolm on reformierakondlased, üks sotsiaaldemokraat ja üks keskerakondlane – kõik olid koalitsiooni esindajad, nõukogu esimees on samal ajal ühe linna omanduses ettevõtte juht. Suvel toimus puhkepargile uue juhataja konkurss, kus nõukogu esimees teavitas avalikult uue juhi valikust, selleks eelnevalt nõukogu otsust omamata. Ehk siis protsessid on olnud linna äriühingutes ja sihtasutustes pehmelt öeldes läbipaistmatud. Võrreldes möödunud nelja aastaga on koalitsioonipartnerite arv kahanenud kolmelt kahele (loe:Reformierakond ja Keskerakond), mis tekitab kahtlemata veelgi viljakama pinnase korruptsiooni tekkimiseks linnajuhtide vastutusalas.
Või meenutagem aasta tagust AS Tartu Turu(100% linna omanduses) juhi valimist, mille nõukogu juhib sama reformierakondlane, kes on ka SA Tähtvere Puhkepargi nõukogu eesotsas. Formaalselt polnud konkursi korraldusele mõistagi midagi ette heita. Samas sõbra ja parteikaaslase valimine tekitab alati ohtralt kõhklusi ja kahtlusi. Kahju tekib aga ennekõike sellest, et nii mõnigi võimekas kandidaat võib järgmisel korral jätta oma kandideerimisavalduse konkursile saatmata. Milleks aega raisata, kui valikud on kusagil mujal ette ära määratud. Ja kui juba nendes episoodides tekivad kahtlused sobimatutes kokkulepetes, siis miks peame uskuma, et ülejäänud otsuste langetamise protsessid on ausamad ja lähtuvad avalikust huvist
Poliitilise korruptsiooni aitab ennetada läbipaistvus ja avatus. Tänane nõukogu liikmete mehitamise praktika on aga piltlikult öeldes väetise puistamine ohtude põllule.
Lahendused
Millised on lahendused korruptsiooniriski vähendamiseks? Esiteks on vaja kaasata linna alasutuste nõukogudesse oma valdkonna tunnustatud spetsialiste. Teiseks moodustame selleks volikogus nõukogu liikmete nimetamise komisjoni, milles on esindatud kõikide fraktsioonide ja saadikurühmade esindajad ning valdkondlikud spetsialistid ja nimetame liikmed Soovime, et ametisse volikogu otsusega.
Julgen väita, et kui käesoleval valitsemisperioodil Tartu linnas asju ainult analüüsitakse ja linna allasutuste juhtimises midagi ei muutu, siis korruptsiooni tekkimise riske ei vähendata ning pole välistatud uute korruptsioonijuhtumite ilmsikstulek.
Ikka Tartu Heaks.