Trammiga või trammita

Tõenäoliselt ei osanud Tartu linnaplaneerija Mart Hiob ette näha, et linnavalitsusse saadetud ettepanekud trammiliini rajamiseks tekitavad niipalju emotsioone. Kui Rail Balticu teemal Tartu linnavõim peaaegu vaikis, siis liiprid on neil ikka mõtteis, ning arutelu kas elu peaks jätkuma trammiga või trammita, on alanud. Kahtlemata peab enne uue üldplaneeringu kehtestamist käsitlema ühistranspordiga seonduvat. Bussiliiklus on Tartu linnas tegelikult hea. Ainult bussiliinide sõidugraafikud ei vasta linnakodanike ootustele ja vajadustele.

Miks on ühistranspordi ja parkimise teemad aktuaalsed? Väga lihtne - Tartu autostub. Tasulise parkimise ala laiendamine piire ja parkimistasu suurendamine ei lahenda kohe kuidagi linna ees ootavaid probleeme. Tartu eeslinnade elanikud käivad Tartus autoga tööl ning see on linna liiklusele lisakoormus. Parkimisega on sama lugu. Kogu autostumise probleemi lahendamine on aga jäetud Tartu linna kanda. Tahame või ei taha, kuid aeg on hakata tegelema sellega, kuidas suunata inimesed kasutama ühissõidukeid. Mida kiirem ja tõhusam on ühendus linnaosade ja linna ümbritsevate valdade vahel, seda parem. Koostöö ühistranspordi küsimustes peab kohalike omavalitsuste vahel olema palju parem. Toon näite: kui Vahi alevikku sõidab Tartu linnaliinibuss ainult üks kord tunnis, siis on täiesti selge, et peaaegu alati kasutatakse linna sõiduks autot.

Kesklinna uues üldpaneeringus soovitakse rajada parkimismaja Magistri tänava ja Vabaduse puiestee vahelisele krundile. Kuidas aga sobib see ehitis Tartu kesklinna ning kas vastab muinsuskaitseala tingimustele? Ja kas tõesti peab parkimismaja ehitama linna keskele, kui mõistlik oleks jätta auto kesklinnast eemale ja tulla kesklinna jala või ühissõidukiga. Parkimismajale võiks olla üks hea koht Raatuse ja Põik tänava vahel krundil, mis on ka täna kasutusel parklana. Täiesti ideaalne koht ühe suure parkimismaja rajamiseks - kesklinnast jalutuskäigu läheduses ja hea ligipääsuga.

Kas Tartu linn vajab trammiliiklust? On olulisemaid kohti, kuhu investeerida, aga ei tohiks trammi kohe välistada. Kui trammiliinid saab rajada toetusrahade eest, siis võib ettevõtmist kindlasti kaaluda. Küll aga tuleb olla tähelepanelik igasuguste uuringute, projektide, konkursse ning nende rahastamise asjus. Tartul on õpetlik kogemus uue kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühishoone planeerimisest Magistri tänava ja Vabaduse puiestee vahelisele krundile. Oli rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, selgusid võitjad ja jagati auhinnarahasid. Konkursi tulemused aga vaidlustati. Samuti viidati tollal asjaolule, et riigil polnud raha ühishoonet rajada. Kogu ettevõtmine läks linnale maksma peaaegu 50 000 eurot, kuid hoonet ei ole siiamaani. Tartule vägagi kulukas õppetund ja loodame, et tulevikus saame arukamalt hakkama.

foto: Dan
Tartu Positmees, 03.02.2017