Viirusepuhang ja sellest tingitud vähenenud maksulaekumine mõjutab riigi sissetulekuid. Kärpekava on aga saanud alguse täiesti valest otsast. Õpetajatele palgad külmutati ja riigikogu liikmete palka tõsteti.
Alates 1. aprillist 2020.a tõusis kõrgemate riigiteenijate palk. Palgatõus oli presidendil, riigikogu liikmetel, ministritel, kohtunikel, riigikontrolöril, peaprokuröril, riigisekretäril, Eesti Panga presidendil ja paljudel teistel. Näiteks riigikogu liikme palk on nüüdsest 4330 eurot.
Halvemat ajastust palgatõusuks annab välja mõelda. Olukorras, kus erasektor kannatab tugevate kärbete tõttu, ei olnud moraalselt õige ega õiglane kõrgemate riigiteenijate palgatõus. Nagu faktid kinnitavad, jäi sellest suurenenud palgast isegi veel väheseks ühel eelmisel ministril. Sellises olukorras, kus paljud ettevõtjad ägavad piirangute all, on selline käitumine võimuesindajate poolt tänamatu tegevus.
Olemuselt ebaõiglane
Palgamäära sidumine kogu riigi palgasaajate keskmisega on juba oma olemuselt ebaõiglane. Keskmise palga tõusu riigis veab aga hoopis riigisektor. Hea ülevaate toimuvast annab järgmine lõik 26. novembri Ärilehest: "Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1810 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1731 eurot). „Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas brutokuupalk kõige enam riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning kõige vähem Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes," lisas Valma.". Kokkuvõtvalt tõusis erasektori jaoks raskel ajal palk riigisektoris. Kas siin pildil ei ole midagi väga valesti?
Olgugi, et riigikogu liikme palka ei saa kiiremas korras tagasi pöörata, on võimalik seda muuta järgmise parlamendi koosseisu jaoks. Küsimus on poliitilises tahtes. Tundub, et riigikogu jaoks on teema ammendunud, sest koalitsiooni vastavasisuline eelnõu ongi jäänud kuhugi komisjoni tolmu koguma. Järelikult korraldati sel teemal lihtsalt üks väike näitemäng, et kuum kartul kiiresti maha jahutada.
Tuleb alustada palga vähendamisega
Kulude kokkuhoiuks on aga vaja alustada kõrgemate riigiteenijate palkade vähendamisest ja ei ole õige kärpida nende inimeste palkasid, kus riik kohtub reaalselt inimestega päästeamet, politsei, meditsiinitöötajad, õpetajad. Õiglane pole vähendada ka nende palkasid, kelle sissetulek on niigi väike.
Riigikogu liikme kuluhüvitised on kirgi kütnud juba aastaid. Igas kalendrikuus hüvitatakse riigikogu liikmele kuluhüvitised maksimaalselt summas 1299 eurot (30% ametipalgast). Hüvitatav summa on suurem kui kaks töötasu alammäära ja peaaegu sama suur, kui keskmine brutokuupalk.
Hetkel ei ole teada, mille peale on saadikud oma kuluhüvitisi kasutanud, sest on otsustatud minna salatsemise teed ja andmeid mitte avaldada. Mõnevõrra häbiväärne lugu on riigikogu poolt jätta ka vastamata kuluhüvitiste kasutamise kohta esitatud teabenõudele. Siin võib julgelt väita, et seadusandja ise ei käitunud seaduskuulekalt. Kas tõesti peaks seadusandja korrale kutsumiseks kohtutee ette võtma?
Majonees ja hapukoor riigisaladuse müüri taga
Järelikult on kuluhüvitisi endiselt kasutatud täies mahus ja kõikvõimalikel eesmärkidel, sh auto liisingumaksete tasumiseks. Kas majoneesi või hapukoort osteti, jääb seekord riigisaladuseks või on kaetud isikuandmete kaitse oreooliga.
Erakondade ja poliitikute ülalpidamisele kulub üksjagu maksumaksja raha. 2020. aastal on eraldatud riigitoetust erakondadele summas 4 059 750 eurot. Selle raha abil tullakse ka hiljem valijale kosja. Vähe sellest, paljud erakonnad teevad kampaaniaid võlgu ja nii mõnelgi on sellega seoses olnud probleeme. Teisalt jäävad paljud valimistel valimiskünnise (5%) alla jäänud erakonnad ilma igasuguse toetuseta ja samuti ei tagastata neile valimistel tasutud kautsjoni. Erakondasid koheldakse siin ebavõrdselt ja poliitiline konkurents pole avatud. Kas erakondasid peab riigieelarvest nuumama, on omaette küsimus.
Ka kõrgemad riigiteenistujad saavad väiksema palgaga hakkama! Rahvaalgatuse keskkonnas on algatatud ka vastava nimega petitsioon. Aeg on ka võimukandjatel lõpuks mõistusele tulla.