- Abielureferendumi ümber toimunu on kahetsusväärne
- Peaministri tagasiastumine on riigimehelik tegu
- Poliitiline korruptsioon närib riigi julgeolekut ja tervist
Valitsuste vahetumine on demokraatikus ühiskonnas täiesti normaalne nähtus. Eesti vajas Reformierakonna valitsemisaja lõppu ja nemad ise kerget mõttepausi. Küll aga ei saanud seekordne valitsus sadat kriitikavaba päeva. Viirus tabas ka valitsust ootamatult ja peale selle ohjamisele, pidid nad tegelema ka eelmiste valitsuste tegemata tööga. Ministrid aga hoolitsesid selle eest, et meedia neid kajastaks, ning ei põlatud ära ka riigi vara kasutamist enda hüvanguks.
Abielureferendumi ümber toimunu suhtes võib väljendada kahetsust. Referendumi ärajäämine aga ei lahenda ühiskonnas tekkinud erimeelsusi antud küsimuses. Kui soovime lõplikult antud küsimuse lahendada, peame seda tegema niimoodi, et arvestatud oleks hulga inimeste arvamusega. Reaalsus võib aga olla selline, et teema jäetakse ikka õhku rippuma - poliitiliselt on ju kasulik vastanduda - ja seda tuleb meil veel lahendada järgmised kümme aastat. Lehvitame plakateid ja külvame viha vasakule ja paremale, sest nii on valijate häälte saamiseks kasulik. Lihtsalt teadmiseks, et kogu seda tsirkust tehakse meie ehk maksumaksja raha eest.
Peaministri tagasiastumine aga oli riigimehelik tegu. Riiki ei sobi valitsema erakond, kes on saanud korruptsioonikahtlustuse. Kahjuks on see juba ei tea mitmes kord, kui Keskerakond korruptsioonijuhtumitega kokku puutub. Seda on kurb tõdeda.
Eesti Tulevikuerakond on varem juhtinud tähelepanu sellele, et suurfirmadele soodsate laenude ja toetuste andmine tekitab ettevõtjate seas ebavõrdsust ja ühte ettevõtjat teisele eelistades luuakse Eestis ohtlik pretsedent. Eriti kurb on tõdeda, et selles tegevuses on nüüd ka veel väga selged korruptsiooniilmingud. Vähemalt on hea meel selle üle, et meie ametkonnad teevad oma tööd hästi ja struktuurides ei ole kallutatud jõud.
Aga sellest kõigest jääb siiski natuke väheseks. Ühing Korruptsioonivaba Eesti juhtis juba aastal 2009 tähelepanu, et aeg on liikuda laiema korruptsioonikäsitluse juurde. Laiema korruptsiooni mõiste juurutamine Eesti kriminaalseadustikku toob kaasa ka teistsuguse lähenemise poliitilisele korruptsioonile.
Olukorras, kus üks erakond on korduvalt toime pannud korruptsioonikuritegusid, peab järgnema sundlikvideerimine. Praegused seadused toetavad erakondade korruptiivset tegevust. Äkki asuvad lugupeetud riigikogu liikmed nüüd lõpuks tööle ja muudavad ka erakondade vastutust korruptiivsete kuritegude eest. Nõustun täielikult endise õiguskantsleri Allar Jõksi seisukohaga, et poliitiline korruptsioon närib tegelikult riigi julgeolekut ja tervist hullemini kui viirus, sest viirused tulevad-lähevad, vaktsiinid toimivad või mitte, aga poliitikuid ei saa karantiini panna selleks, et poliitilist korruptsiooni välja juurida.