Vabaerakond esitas Riigikogule arutamiseks eelnõu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täiendamiseks, et seada piirangud avaliku raha kasutamisele ja ohjata Tallinna linnavalitsuse laristamist. Vabariigi Valitsus aga eelnõud ei toetanud. Vastupidi, kritiseeriti eelnõud ja lahendusi ei pakutud. Pean märkima, et eelnõu kohaselt ei loo vastav seadusemuudatus juurde bürokraatiat, teiseks ei ole tegemist avaliku teabe jagamise ebaproportsionaalse piiranguga, sest muudatused ei piira kohaliku omavalitsuse tegevust kohaliku elu korraldamisel. Seadusemuudatus hoopis tagab eelarveliste vahendite sihipärasema kasutamise ning vähendab võimalusi administratiivse ressursi kuritarvitamiseks.
Peaminister, olles üks Eesti Vabariigi rahakoti eest vastutajaid, peab olema hoopis rahul, kui soovitakse piirata avaliku raha kuritarvitamist ja korruptsiooni. Probleemile on selgelt tähelepanu juhtinud nii riigikontroll kui erakondade rahastamise järelvalve komisjon (ERJK). Samuti on sel teemal kirjutatud väga palju arvamuslugusid, millest toon esile Oleg Samorodni Postimehes ilmunud artikli "PBK asjus on vaja midagi ette võtta". 11. aprillil Riigikogus toimunud infotunnis aga selgus, et kõik ongi ainult poliitilise kultuuri küsimus. Tundub, et Tallinna linnas on aset leidnud veel vähe korruptsioonijuhtumeid, et peaminister, kelle erakond on võimul ka pealinnas, mõistaks probleemi tõsidust.
Vabaerakonna poolt on eelnõu esitamise tinginud avaliku raha sihipäratu kasutamine ja Eestis lokkav korruptsioon. On täiesti arusaadav, et kõik erakonnad, kes vähegi soovivad avaliku raha sihipärast kasutamist ja korruptsiooni vähendamist, toetavad esitatud eelnõud ja vajadusel teevad sinna mõistlikke ettepanekuid.
Eelnõu: Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täiendamise seadus, 592 SE.