Demokraatia areng või stagnatsioon
- Koalitsioonileping ei andnud vastust küsimusele, kuidas
planeeritakse tõsta Eesti konkurentsivõimet.
- Lepingus
ei ole juttu ühestki suurest muutusest, mis arendaks Eestis edasi
liberaalset demokraatiat.
- Muudatused aitaksid kaasa
demokraatia arengule ning erinevate põhimõtete ja väärtuste
jõudmisele otsustusruumi.
Saadik on oma otsustes vaba
- Vabadus tähendab vastutust
- Koalitsioonileping ei ole püha lehm, mis välistab isemõtlemise
- Poliitiline konkurents vajab avamist
Miks me ei räägi demokraatia arengust?
Erakondade valimisprogrammid on demokraatia arendamise asjus ikka üsna kidakeelsed. Mingis mõttes ka mõistetav, sest vanadele erakondadele on niimoodi mugav ja muutused võivad kõigutada nende positsioone. Küll aga on poliitiline kultuur seetõttu juba allakäigutrepil.
Demokraatia kõverpeeglis
Tartu linnavolikogus
komisjonide liikmete jaotuse määramine tekitas opositsioonis
nõutust, sest esindatus on ebaproportsionaalne võrreldes
valimistulemusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ehk KOKS
ütleb, et komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade
ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Mõneti on see
seadusesäte aga liiga ebamäärane. Teema ise pole uus.