Paljud väikeettevõtjad on kurtnud, et käibemaksu deklareerimise ja tasumise tähtajad on liiga jäigad. Nii mõneski majandussektoris on firmade omavahelise arveldamise tähtajad oluliselt pikemad ning maksude tasumise tähtajad ei ole kuidagi olnud kooskõlas reaalsusega. Toome kasvõi näitena välja rahvusvahelise veoteenuse osutajad ja ehitussektori.

21. septembril 2015. a sai minust Eesti Vabaerakonna liige. Peale pikka kaalumist ma sellise otsuse tegin ning lubasin endale erakonda astudes, et olen ka aktiivne. Kirjutis „Vabaerakond – minu valik” annab selge ülevaate põhjustest, miks ma vastava otsuse langetasin. Täpselt aasta möödudes kirjutasin ma kokkuvõtte toimunust ja ütlesin, et „Aasta erakonnas ei tee minust poliitikut”.

Täna, 22. septembril teen järjekordse tagasivaate oma poliitaastale. Kohati võib antud asi tunduda oma naba imetlemisena, kuid võtkem seda kui aruannet valijale, erakonnakaaslastele ja eelkõige iseendale.

26. juulil kritiseeris Delfis väikeettevõtja Maire Forsel artiklis „Ei tasu levitada mentaliteeti, et osa ettevõtjatest ei peaks üldse sotsiaalmaksu maksma” Vabaerakonna seiskohti väikeettevõtjate toetamise osas. Terav mõttevahetus ettevõtluse toetamise teemal on igati tervitatav, kuid peab tunnistama, et sotsiaalmaksu kohustusliku kuumiinimumi kohta käiv kriitika ei tabanud märklauda.

Vabaerakond seisab selle eest, et meie ettevõtlik inimene saaks ise hakkama ja et Eestis oleks (majanduslikult) ettevõtlikke inimesi. 15. juulil arutas Vabaerakonna esinduskogu ettevõtluse, eeskätt väikeettevõtluse, tugevdamise võimalusi ja võttis vastu viie tegutsemissammuga avalduse. Liiga pikka aega on Eestis valimislubaduste täitmise eesmärgil mängitud ettevõtluskliimaga. Maksukoormus ettevõtte sisenditele (tööjõumaksud, aktsiisid, ressursimaksud) on korduvalt tõusnud, seda nii eelmise kui ka praeguse valitsuse ajal.